AN RAAMATUPIDAJA

Juba mõnda aega on Eestis võimalik avada ettevõtluskonto. Esmapilgul tundub, et tegu on fantastilise lahendusega kõikidele mikroettevõtjatele: raamatupidamiskohustus puudub, maksete arvestus ja MTA-le maksmine on automaatsed, lepingu sõlmimine ja konto on tasuta. Paraku ei pruugi ettevõtluskonto siiski igale teenuse/toodete pakkujale sobida. Käesolev artikkel aitab Sul jõuda selgusele, kas ettevõtluskonto võiks olla alternatiivne lahendus ka Sinule või sobiks Sulle rohkem raamatupidamisteenuse sisse ostmine. 

Artikli kirjutamisel on kasutatud järgmiseid allikad: Maire Forseli artikkel Ärilehes ja ettevõtluskonto kirjeldus LHV kodulehel

Mis üldse on ettevõtluskonto?

Ettevõtluskonto on füüsilistele (mitte FIEdele) isikutele mõeldud bürokraatiavaba ning soodne ettevõtlusvorm. Tegemist on 20-protsendilise tulumaksukoormusega ettevõtlusvormiga, mis on mõeldud väikeettevõtjatele, kelle aastane tulu ei ületa 25 000 eurot. Seda tulu ületav summa maksustatakse 40-protsendilise maksumääraga.

Ettevõtluskonto peamine eesmärk on lihtsustada füüsiliste isikute omavahelistest tehingutest tekkiva maksukohustuse täitmist. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega ja raha raamatupidamisele. Kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto. Laekunud tuludelt kannab pank iga kuu automaatselt 20 protsenti ettevõtlustulu maksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Sarnaselt võlaõiguslikele lepingule on ka ettevõltuskontot kasutaval isikul õigus ravikindlustusele. Kui tasutud ettevõtlustulu maks ületab ravikindlustuse saamiseks ettenähtud minimaalset sotsiaalmaksu piirmäära, kaasneb isikul sellega ka õigus ravikindlustusele. Ettevõtluskonto kasutajal on õigus ravikindlustusele juhul, kui kalendrikuus MTA-le tasutud sotsiaalmaks on vähemalt nii suur kui kohustuslik minimaalne sotsiaalmaks.

Kellele on ettevõtluskonto kasulik?

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, mille tarbeks ei ole vaja enne teha suuri kulusid. Näiteks: lapsehoidja, koduabiline või aiahoolduse ning remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne suuri ettevõtluskulusid. Mõne sellise teenuse kulud kannab tellija: näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Ettevõtluskonto on kasulik ka neile, kes müüvad omavalmistatud kaupa nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui toor- või lähtematerjali kulu maksumus ei ole võrreldes kauba müügihinnaga suur. Sellised tegevusalad on näiteks käsitöö ja kunst ning omakasvatatud või -valmistatud toidu müümine.

Väikeettevõtja Maire Forseli sõnul võiksid ettevõtluskontole üleminekut kaaluda need üksiktegijad, kellele on määratud vähenenud töövõime – ettevõtluskonto kaudu tegutsedes on aktiivsusnõue täidetud ja kuna sotsiaalmaksu maksab selliste inimeste eest riik, siis ei pea vähenenud töövõimega isik muretsema ravikindlustuse puudumise pärast, kui ei suuda teha piisavalt käivet. Nimelt on hetkel seadus selline, et ravikindlustus hakkab automaatselt kehtima nendel ettevõtluskonto omanikel, kelle käive ületab 1375 € kuus (sellest lähemalt allpool). Näiteks kui sulle on määratud vähenenud töövõime ja sa nokitsed kodus ehteid teha, kood sokke-kindaid või teed mõne üksiku tõlketöö, siis on sul ettevõtluskonto kaudu müües aktiivsusnõue täidetud ja sa ei pea endale kodust väljas tööd otsima, kui tunned, et ei jaksa või taha seda teha.

Ka kõik pensionärid ja lastega kodus olevad vanemad, kellel riigi poolt ravikindlustus olemas, saavad nüüd ettevõtluskonto kaudu ametlikult tegutseda. Ükskõik, kas käiakse kellegi last hoidmas, kodusid koristamas, osutatakse korstnapühkijateenust, tehakse tõlketöid või käsitööd – ettevõtluskonto on selliseks tegevuseks mugav ja täiesti bürokraatiavaba võimalus.

Ideaalselt sobib ettevõtluskontot kasutada neil, kes valmistavad ise mingeid tooteid ja pakuvad teenust oma põhitöö kõrvalt. Kuna igasugune paberimajandus täielikult puudub, siis sobib see kõigile, kes tahavad tülikast raamatupidamisest ja deklareerimistest pääseda – kogu arvestus toimub automaatselt ja täiesti bürokraatiavabalt.

Ettevõtluskonto annab ka võimaluse alustaval ettevõtjal põhitöö kõrvalt tasapisi alustamiseks. Kui sa veel ei tea, kas sinu äriidee kannab ja sinu poolt pakutava suhtes kellelgi huvi on, siis ava ettevõtluskonto ja vaata, kuidas müük minema hakkab. Kui käive tõuseb ja asi edeneb, saab alati endale OÜ teha ja edasi juba suurema tegijana jätkata.

Kellele ettevõtluskonto ei sobi?

Küll aga tuleb silmas pidada, et ettevõtluskonto omanik on eraisik, mistõttu ta arveid teha ei saa. Ettevõttele müües tuleks seega sõlmida ostja ja müüja vahel leping, millel tehingu kuupäev, mõlema osapoole andmed ning toote või teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.

Ettevõtluskonto kasutajal ei ole võimalust kulusid maha arvata. Seepärast ei sobi Ettevõtluskonto neile, kelle põhitegevus on mujalt ostetud kaupade vahendamine või kelle jaoks moodustab kaupade valmistamiseks või teenuste osutamiseks vajaliku materjali kulu suure osa müügihinnast.

Tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed sisendkulud, on niisiis kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. 

Vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses, seega Ettevõtluskonto lepingu sõlmimine lõpetab töötuna arvel oleku.