Selleks, et teada, millised muudatused ja uued seadused Sind kui ettevõtjat või korteriühistu esimees ees ootavad, ei vaja Sa mitte head astroloogi vaid hoopis head raamatupidajat.
Käesolevas artiklis on välja toodud olulisemad muudatused ettevõtete juhtide ja omanike jaoks, et aidata Sul paremini oma tegevusi ja otsuseid planeerida (tekst on refereeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja artiklist “19 olulist uuel aastal jõustuvat seadusemuudatust”)
Miinimumpalk tõuseb 540 euroni
Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. (2018. aastal olid need vastavalt 500 eurot ja 2,97 eurot)
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 165 euroni kuus
Alanud aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot ning sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus, mis kehtib ka juhatuse liikmetele, kes soovivad endale ravikindlustust.
Ettevõtte tegelikult juhilt saab tahtlikult tekitatud maksuvõla sisse nõuda
Kui varem sai ettevõtte maksuvõlga nõuda sisse vaid juhatuse liikmelt, tegevjuhilt või vara valitsejalt, siis nüüdsest on võimalik võlga nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevuse või tegevusetusega ettevõttele maksuvõla tahtlikult põhjustanud.
Lisaks sellele kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, koondades need maksukontrolli alla ning maksuhaldur saab õiguse väljastada teatud haldusakte, nagu näiteks maksuvõla ajatamise otsuse, automaatselt.
Tööaja määr tuleb kanda töötamise registrisse
Alates 2019. aasta jaanuarist ei ole töötajate tööaja määra vaja TSD-le enam märkida. Edaspidi märgitakse tööaja määr iga töötaja kohta töötamise registrisse (vaid detsembrikuu eest 10. jaanuariks esitatud deklaratsioonis tuli veel toimida vanaviisi).
Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
Käesoleval aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14-protsendilist tulumaksumäära juriidilistele isikutele väljamakstavatele regulaarsetele dividendidele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Muutus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise kord
Kui piiriüleselt osutava elektroonilise side teenuse käive ei ületa aastas 10 000 eurot, on võimalik käsitleda teises EL liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimiskohana Eestit. Etteantud 10 000 euro piiri ületamise korral tuleb käibe toimumise kohana käsitleda tarbimise liikmesriiki ning ettevõtjal tuleb end registreerida igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohuslaseks või rakendada teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks erikorda.
Muutusid vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid
Alates 2019. aasta 1. jaanuarist kehtib Euroopa Liidus vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, millega seoses on lisatud käibemaksuseadusesse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse mõisted “üheotstarbeline vautšer” ja “mitmeotstarbeline vautšer”. Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise koht (KMS §-d 9, 10 ja 101) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada.
Maksukäsitlus sõltub sellest, kas vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet saab maksustada juba vautšeri väljastamise ajal või alles vautšeriga seotud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel. Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis käsitatakse igat vautšeri üleandmist kauba võõrandamise või teenuse osutamisena. Kui mitmeotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis üleandmisest käivet ei teki ja käibemaksu ei arvestata. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.
Kui üheotstarbelise või mitmeotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik (vahendaja), tekib vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise käive isikul, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. Teine isik loeb vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe toimunuks päeval, millal toimus temale vautšeri eest makse laekumine või vautšeri lunastamine, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim.
Osaühingut saab asutada välismaa pangakontoga
Kui varasemalt oli osaühingu asutamise eelduseks Eesti pangakonto omamine, siis nüüdseks on jõustunud äriseadustiku muudatus, mis lubab kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Ka osa- või aktsiakapitali suurendamise sissemakseid saab teha ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses olevalt kontolt. Aktsiaseltsi asutamisel on aga jätkuvalt vaja avada väärtpaberikonto Eesti Pangas.
Lihtsamaks läheb elektronposti aadressi muutmine äriregistris, mida uuendatakse edaspidi automaatselt majandusaasta aruandes oleva informatsiooni põhjal. Enam ei ole vaja esitada selleks äriregistrile kandeavaldust ega ka tasuda riigilõivu.
Leevendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid
Tööandjal ei lasu käesolevast aastast enam kohustust teavitada tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ega töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.
Samuti on nüüdsest seaduspärane saata töötaja tervisekontrolli katseaja jooksul, erinevalt senisest nõudest, teha seda juba esimese kuu jooksul. Kuid selles osas on ka mõned erisused. Kui töötaja puutub kokku teatud ohuteguritega (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm), siis tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Ning kui töötaja asub öötööle, tuleb tervisekontroll läbida enne öötööle asumist.
Muutunud on ka töötajate juhendamisega seonduvad nõuded. Juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija valik on nüüdsest paindlikumad, võttes arvesse loomulikult töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.
Lihtsustatud on kergete tööõnnetuste (tööõnnetusega ei kaasne töötaja ajutist töövõimetust) uurimise kord. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest on edaspidi võimalik töötaja ja tööandja vaheline leppetrahvi maksmise kokkuleppe sõlmimine. Kui töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu, siis tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.
Käesolevast aastast on trahv töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise korral kuni 32 000 eurot.